Silt: swedbank

10 nippi, kuidas värske tudengina kulud kontrolli all hoida

kullarin Uudised

Oled alustamas iseseisvat elu ja otsid nippe, kuidas kokku hoida? Jagan Eesti suurima rahatarkuse grupi Kogumispäeviku grupiliikmete häid ideid, kuidas tudengina toidu- meelelahutus- ja elamiskulud kontrolli all hoida.

1. Hommikul tehakse toidupoodide riiulitel kuupäevakontrolli.

Tasub välja uurida, millal Sinu kodupoes soodustusega tooted riiulisse jõuavad ja õigel ajal platsis olla. Kui riiulis jääb silma mõni tänase kuupäevaga toode, millel pole soodustuse kleepsu, tasub saaliteenindajal nööbist kinni võtta ja kleepsu peale küsida. „Mina näiteks vaatan Rimi rakendusest tooteid, mis on mõeldud kohe söömiseks. Seal näitab ka peagi aeguvaid tooteid, vahel skoorin sealt üht-teist paremat“, soovitas kogumispäeviklane.

2. Sügavkülm on Su suurim sõber.

Osta juurviljad, tükelda ja aseta sügavkülma. Sama tee ka lihakraamiga. Kui näksimisest jääb üle näiteks juustukuubikuid, pane needki sügavkülma. Kui ühel hetkel valmistad kodus pitsat või pastas, saad need hõlpsasti ära kasutada. Kui valmistoitu jääb üle või sellest saab ajutiselt isu täis, pane seegi sügavkülma, vahel on just seda üht portsjonit kiirelt tarvis.

3. Osta poest põhitoiduained.

Pood on täis suuresti rämpstoitu, mis võtab küll raha, kuid ei hoia kõhtu pikalt täis. Osta poest põhitoiduained (liha, piim, muna, köögiviljad) ja valmista toit ise.

4. Osta terve broiler ja tükelda see ära.

Tiivad, koivad, rinnafilee – pane need endale sobivate portsjonite kaupa sügavkülma. Järele jäänud rinnakust keeda puljongit. „Seda tuleb päris palju, nii et sellest saab lausa mitu suppi keeta. Üks minu sõber tegi testi, mitu toidukorda ühest broilerist saab, kokku sai lausa 11, seega ole loominguline,“ jagas teine kogumispäeviklane.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/rahaasjade-teabekeskus/10-nippi-kuidas-varske-tudengina-kulud-kontrolli-all-hoida

5 põhitõde, mida tasub teada pensioniks kogumisest

kullarin Uudised

Pensioniks kogumine on maraton, mitte sprint. Ometigi ei pruugi paljud meist olla hingelt pikamaajooksjad ning pensionile mõtlemine võib tunduda tüütu või koguni keeruline. See ei pea tingimata nii olema. Esimene samm võib olla kõige raskem, kuid suureks abiks saavad olla hea ettevalmistus ja mõned lihtsad põhitõed.

1. Pension pole ainult pensionäridele.

Enam pole põhjust arvata, et pensionist peaksid huvituma ainult need, kellel pensioniiga kohe käes. Ühiskonnas räägime küll „pensionisüsteemist”, kuid tegelikult on teemaks ju meie igaühe hakkamasaamine tulevikus. Kasulik on ka proovida oma tulevikku kujutleda. Mida me üldse mõtleme pensionile jäämise all? Kas see on koju jäämine ja mitte midagi tegemine või soov küll töötada, aga vähemal määral ja nii, et tegeleda saaks ainult oma n-ö lemmikprojektidega?

Seejärel on oluline mõelda, millised on meie sissetulekud siis, kui me enam sama palju töötada ei soovi või ei jaksa. Kui palju oleks meil raha vaja? Selleks tulevikuks valmistumise üks rusikareegel on: mida varem kogumist alustada, seda parem. Kui sa pole veel alustanud, alusta kohe, ära lükka tegutsemist edasi „mugavamale” ajale. Parim aeg on ikka praegu ja mida nooremalt alustada, seda parema tulemuse saavutada, sest pikem kogumis – või investeerimisperiood on tähendanud ajalooliselt ka suuremat võitu.

2. Sa hoolitsed oma tuleviku-mina eest.

2022. aasta lõpus tegi riik põhjaliku uuringu, millest selgus, et I ja II sambas kogumisest ei piisa kaugeltki, et tagada hakkamasaamine vanaduses. Oludes, kus II ja III sammas on mõlemad vabatahtlikud, on tegelikult pensioniks säästmine üha rohkem igaühe enda vastutus. Kui kasutada ka edaspidi II ja III samba võimalusi maksimaalselt – sealjuures 20% tulumaksutagastust III samba sissemaksetelt – siis on sinu tuleviku-mina võimalused juba tunduvalt paremad. Kui panna 15% oma palgast regulaarselt III sambasse, siis oleks pensioni ajal tagatud umbes 30% palgast. Praegu kogub vaid iga viies eestlane III sambasse, aga kokku vaid nii vähe, et tagatud oleks vaid 6% palgast, näitas uuring.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/pension/5-pohitode-mida-tasub-teada-pensioniks-kogumisest

Ei tea täpselt, kuhu raha kaob? Appi tuleb eelarve!

kullarin Uudised

Eesti suurimas rahatarkuse Facebooki grupis Kogumispäevik on jaanuaris fookuses eesmärkide seadmine. Oma unistuste täitmiseks on oluline alustada rahalise vundamendi valamisest ehk eelarve koostamisest.

Kogusin kokku ning panin kirja grupiliikmete kõige populaarsemad kulude ja tulude jälgimise viisid.

Vali sobiv abivahend

Selleks, et aru saada, kuhu raha kaob ning mille arvelt on võimalik säästa, tuleb alustuseks saada ülevaade oma väljaminekutest.

Kogumispäeviklased kasutavad kulude ja tulude kaardistamiseks kõige rohkem Exceli tabelit, kuhu saab kategooriad ja summad käsitsi sisestada. Et algus lihtsam oleks, võib internetist leida Exceli põhju, kuhu on kategooriad ja valemid juba sisestatud ning mida saab oma vajaduste järgi kohandada. Häid põhju leiad näiteks lehelt minuraha.ee või Kogumispäeviku Facebooki grupi failide alt. Kui tahad hallata kõikide pereliikmete rahaliikumisi, võid eelarve laadida pilveteenusesse, näiteks Google Drive’i või Google Sheetsi, et kõik osalised saaksid seda vaadata ja muuta.

Teine levinud viis ülevaate saamiseks on internetipanga eelarve rakendus (olemas nii Swedbankil kui ka SEB Pangal). Kui maksad pangakaardiga, siis näed kategoriseeritud väljavõtet oma sissetulekutest ja väljaminekutest. Lisaks saad kuludele lisada limiite, võrrelda eri perioodide kulutusi jne.

Eelarve haldamiseks on loodud ka tasuta ja tasulisi mobiiliäppe. Osasse neist saab andmete mugavaks analüüsimiseks laadida oma internetipanga väljavõtted, neid on hea kasutada ka siis, kui ollakse mitme panga klient. Kogumispäeviku grupis soovitatakse proovida näiteks selliseid rakendusi nagu Monefy, Bilance, MyFinancier, YNAB, 1Money ja Spendless.

Ning muidugi võid algatuseks proovida kõige lihtsamat meetodit – paberit ja pliiatsit! Võid kasutada näiteks värvilisi markereid, et välja tuua kohad, millele saaksid edaspidi vähem kulutada, ning teha tekkinud mõtete kohta märkmeid.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/rahaasjade-teabekeskus/ei-tea-tapselt-kuhu-raha-kaob-appi-tuleb-eelarve

Minu säästmise teekond – Kairi lugu

kullarin UudisedKommenteeriMinu säästmise teekond – Kairi lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kui olen endaga kokku leppinud ja ei suuda sellest leppest kinni pidada, siis on see võitlus iseendaga, kus tugevam mina peab peale jääma.

Mõistsin, et peaksin oma rahaasju jälgima, kui kuu lõpus ja enne palgapäeva oli kontojääk väga nukker. Ma ei saanud eriti poestki midagi osta, rääkimata väljas söömisest. Mõtlesin, et ega mu palk ometi nii pisike ka pole ja natuke peaks oma kulusid vaatama, sest selline kuulõpu sendiveeretamine on paras ports stressi.

Minu peamine eesmärk hetkel on raha kõrvale panna, et kõik oma rahalised kohustused (õppelaen, arvuti järelmaks jm) muretult ära maksta. Lisaks sooviksin soetada millalgi uue telefoni. Minu utoopiline eesmärk on oma kodu sissemakse jaoks raha koguda (mis praeguste kinnisvarahindade juures on pea võimatu).

Praegu kirjutan üldiselt üles suuremad väljaminekud, (näiteks TV kanalid, telefoniarve, õppelaenu osamakse jne) mis kindlasti vaja kuu alguses ära maksta ja siis sellest tulenevalt vaatan, kui palju kõrvale panen. Jagan oma raha mitme eri pangakonto vahel, igaüks ise nimega (meelerahufond, hädaabifond, reisimine ja suurem ost). Lepin endaga kokku kulutamise summad ja kui see limiit on täis, siis on nii lihtsalt. Meil on elukaaslasega rahaasjad üldiselt eraldi, aga käime vajadusel mõlemad poes. Kuna mehe sissetulek on suurem, siis tema kanda on sujuvalt jäänud näiteks auto tankimine.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-kairi-lugu

Minu säästmise teekond – Elli lugu

kullarin UudisedKommenteeriMinu säästmise teekond – Elli lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Olin vaikselt lugenud aasta Kogumispäeviku liikmete tegevusi ning teiste edusamme, kuid mulle tundus, et nendel osalejatel olid suuremad sissetulekud, kui meie perel. Võtsin ühendust ühe grupi vedaja Katiga ning avaldasin arvamust, et keegi võiks kajastada ka keerulisema majandusliku olukorraga perekonna raskustest välja tulemist.

Meie pere oli see, kes elas vaevu palgapäevast palgapäevani. Meil puudusid igasugused säästud ja olime sattunud korralikku laenude nõiaringi, sest hädavajalikke asjugi saime osta vaid järelmaksu abil. Iga suurem väljaminek, kasvõi lapse jalanõude lagunemine, oli selline pisike katastroof. Tundsin, et ma rohkem ei taha ja ei saa nii jätkata.

Otsus muuta enda elu
Otsustasin, et midagi peab muutuma. Jaanuaris 2019 lõin oma blogi, milles hakkasin siis oma teekonda kirja panema (ellilepik.blogspot.com). Otsustasin ühe aasta jooksul kaasa teha kõik Kogumispäeviku väljakutsed ja vaadata, kuhu see mind viib.

Alustasin eesmärkide seadmisest. Teen seda siiani iga aasta alguses. Nii panin kirja esimesed eesmärgid: maksta ära ligi tuhande eurone krediitkaardivõlg, koguda raha elektripliidi ostmiseks ja vältida uusi järelmakse, alustada meelerahu- ja hädaabifondi loomist. Esilagu sain meelerahufondi maksta iga kuu vaid 20 eurot. Hädaabifondi kiire loomine tundus olulisem eesmärk, sest selle eesmärk oli aidata just vältida krediitkaardi kasutamist või uute laenude võtmist.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/igapaevased-rahaasjad/minu-saastmise-teekond-elli-lugu

Minu säästmise teekond – Johanna lugu

kullarin UudisedKommenteeriMinu säästmise teekond – Johanna lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Kogumist võib alustada kasvõi 10 sendi kaupa – tähtis on luua endale harjumus ja alles siis hakata seda täiendama!

Olen alati olnud pigem koguja kui kulutaja. Esimene iseseisva elu valgustatus saabus, kui kolisime elukaaslasega Tallinnasse ja avastasime, et toidule kulub üle 500 euro kuus – elades kahekesi, tundus see meeletu summa. Elukaaslase käe alt valmis toidueelarve tabel, kuhu iga toidule (ja majapidamiskraamile) kuluva summa kirja panime – tänu sellele tabelile oleme oma toidukulud kontrolli alla saanud, tabel on külmkapi küljes ja kasutame seda usinalt siiani!

Eelarve pidamiseks olen endale teinud Google Drive’i lihtsa tabeli, kus on halli värviga kirjas sissetulekud ja planeeritavad väljaminekud – kui vastav lahter saab täiendust, muudan kirja mustaks. Igale kategooriale on määratud kindel summa, suuremad kulud (nt toit, majapidamine) on koondatud ühele pangakaardile ning väiksemad (nt kassifond, uued riided) on sularahapõhised ja koondatud ümbrikutesse. Esimestel kuudel muutus tabel pidevalt, kuid 2 aastaga olen kõik nurgad ära lihvinud ja tabeli täitmine on lausa lust – minu eesmärk oli luua võimalikult lihtne ja üleliigsete detailideta tabel.

Minu ja minu elukaaslase praegune kõige suurem eesmärk on kokku saada sissemaksuraha oma kodu jaoks. Samuti on mul temaga pulmapurk, kuhu vaikselt raha kogume. Väikseid eesmärke hetkel pole, sest oleme paari aastaga kõik vajalikud kulutused ära teinud ja muu pudipadi on jooksvad kulutused, mis tihti piirduvad vaid oma aja panustamisega.

Loe edasi: https://blog.swedbank.ee/ettevotlus/kogemuslood-2/minu-saastmise-teekond-johanna-lugu

Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

kullarin UudisedKommenteeriÜhe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/uhe-perekonna-naide-kuidas-saasta-lihtsate-nippide-abil-aastaga-ule-6000-euro

Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

kullarin UudisedKommenteeriMängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.

Kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.

Avastage rahamaailma raamatute abil

Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mangulised-viisid-kuidas-opetada-lastele-rahatarkust

Kuidas hoida kriisi ajal pere finantstervist?

kullarin UudisedKommenteeriKuidas hoida kriisi ajal pere finantstervist?

Hiljutisest Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse uuringust selgus, et koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu on 17%-l vastanuist sissetulek juba vähenenud ja selle võimaliku vähenemise pärast lähiajal on mures koguni 62% elanikest. Lisaks tuntakse suurt muret ka säästude vähesuse ja ülalpeetavate eest hoolitsemise pärast.

Kui lennureisil soovitatakse hädaolukorras panna esmalt hapnikumask pähe endale ja alles seejärel abistada teisi, siis kuidas käituda koroonaviirusest tingitud majandusliku turbulentsi korral ja pere finantstervist hoida?

Tee kriisiplaan juhuks, kui sissetulekud peaksid vähenema

Kui Sinu sissetulekud ei ole veel vähenenud, on mõistlik korraldada pere koosolek ja arutada läbi kriisistsenaariumid juhuks, kui pere finantsolukord peaks halvenema. Alustada tuleks pere sissetulekute ja väljaminekute kaardistamisest ja analüüsimisest. Seejärel tuleks keskenduda vajaduste ja tahtmiste eristamisele, jätta tegemata kõik ebavajalikud kulud ja suunata see raha hoopis säästukontole. Ideaalis võiks säästupuhvri suurus katta pere 3-6 kuu kulutuste summa, kuid ka sellest väiksem rahaline puhver annab ootamatu sündmuse korral teatud meelerahu.

Kaardista tasumist ootavad arved

Pane kirja kõik tasumist ootavad arved (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et leppida võimaluse korral kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.

Enne uue laenu võtmist tee selgeks kõik alternatiivid

Majandusraskuste korral võib uue laenu võtmine tunduda ahvatlev, kuid enne tasub selgeks teha kõik sellega seotud tagajärjed. Nii kiirlaen kui ka mitmesugused tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ja intresside näol ning võivad tekitada hoopis võlaringi.

Kui on oht, et jääd hätta juba võetud laenu tagasimaksmisega, on võimalik taotleda maksepuhkust. Paljud pangad pakuvad kriisi tõttu maksepuhkust lihtsustatud korras: taotlus on võimalik esitada internetipangas ja maksepuhkusest tingitud lepingumuudatuse saab teha tasuta. Oluline on esitada taotlus juba enne, kui on tekkinud võlgnevus. Laenupuhkust rakendatakse üldjuhul laenu põhiosa maksetele, intressi tuleb siiski edasi tasuda.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-hoida-kriisi-ajal-pere-finantstervist

Kuidas alanud aastal päriselt raha koguma hakata?

kullarin UudisedKommenteeriKuidas alanud aastal päriselt raha koguma hakata?

Mõnikord on säästmise juures kõige raskem alguse tegemine. Populaarses rahatarkuse grupis#Kogumispäevikjagatakse nõuandeid, kuidas alustada raha kokku hoidmisega ning oma säästude kasvatamisega.

Sea kindlad eesmärgid

Rahatargaks saamist on parim alustada selgete eesmärkide seadmisega. Mõtle läbi oma soovid ja vajadused ning kirjuta need üles. Eesmärkide sõnastamisel on oluline, et need oleksid võimalikult konkreetsed, saavutatavad, isiklikult olulised, ajaliselt piiritletud ja mõõdetavad.

Näiteks eesmärk „panen iga kuu alguses 100 eurot kõrvale selleks, et koguda esimeseks juuniks 500 eurot, et minna perega Berliini“ toimib kindlasti paremini kui „tahan säästa suvepuhkuseks“. „Motiveerib ainult eesmärk, mis tõesti tähtsana tundub,“ kinnitavad ka mitmed Kogumispäeviku grupi liikmed.

Esmalt maksa endale

Palgapäeval on nutikas säästmiseks mõeldud raha eraldi kontole paigutada, sest nii väldid olukorda, kus see märkamatult muudeks väljaminekuteks ära kulub.

„Muidu soovitatakse säästmisega tegelema hakates 10% sissetulekutest endale maksta, kuid kui pole ikkagi harjunud endale maksma, siis saab 1% võrra kasvatama hakata kuni n-ö piir, mida suudad ühes kuus kõrvale panna, vastu tuleb,“ andis üks Kogumispäeviku liige nõu, kuidas säästmisega alustada ka siis, kui tundub, et raha selleks üldse pole.

Ära söö väljas ja planeeri toidukorvi

Kodus söögi valmistamine on kordades odavam kui väljas einestamine ja aitab aastas kokku hoida sadu eurosid. Samas ei tähenda see, et restoranidest ja kaasa ostetud kohvidest tuleks igaveseks loobuda – ära tee seda algatuseks sagedamini kui kord nädalas ning väljas söömas käies jäta näiteks jook ostmata.

Järgmine säästusamm on toidukorvi planeerimine. Paljude grupi liikmete kinnitusel on selleks hea abivahend nädalamenüü, mille põhjal oma sisseoste teha. „Mina võtan iga nädal selle summa välja, mis olen arvestanud toidule. Pangakaardi jätan koju, kui poodi lähen, et ei tekiks kiusatust,“ jagas üks grupi liige.

Teised jälle soovitasid hoopis kuu algul kõik vajalikud kuivained, konservid ja majapidamistarbed korraga ära osta ning sagedasi poeskäike vältida. Mõistlik on ka kaupluste kampaaniatel silm peal hoida. „Kasutan Sale äppi, sest sealt saan vaadata, kas kuskil on mõni sageli tarbitav asi soodukaga, siis lähen spetsiaalselt sinna poodi,“ jagas teine säästja oma nippi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kuidas-alanud-aastal-pariselt-raha-koguma-hakata