Inspireerituna sellest uudisest https://www.pere-eelarve.eu/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi/ pakub Taavi Pertman hetkel ühte enda rahatasku töötuba täiesti tasuta.
Soovitan kõigil koolitusest osa võtta, kuna kasu, mis saate võib olla tohutu. Tehke töötuba täielikult läbi. 🙂
Ühel või teisel moel säästmisega tegeleb 69 protsenti Eesti inimestest, kuid 31 protsenti ei pane üldse raha kõrvale, selgub rahandusministeeriumi uuringust.
See näitaja on aastatega vähenenud, kuid muutus on aeglane – 2015. aastal ei säästnud midagi 35 protsenti vastanutest.
Endiselt on sagedasim säästmise viis raha kogumine jooksvale arvelduskontole (42 protsenti), millele järgneb sularaha hoiustamine (28 protsenti). Investeerimisvõimalusi kasutatakse endiselt suhteliselt vähe, kokku vaid 13 protsenti inimestest, sealhulgas aktsiaid või osakuid omab vaid neli protsenti.
Peamise sissetulekuallika kaotamisel tuleks toime kuni üks kuu kolmandik ehk 27 protsenti inimestest, kuid 10 protsenti saaks hakkama vähem kui ühe nädala.
Võrreldes eelmise uuringu tulemustega jätkub suuremal hulgal inimestel reserve pikemaks ajaks, üle kolme kuu saaks hakkama 39 protsenti (varasemalt 32) vastanutest.
Loe edasi: https://www.err.ee/1005929/pea-kolmandik-inimesi-ei-saasta-sissetulekust-mitte-midagi
Perekonna Eelarve koduleht on lõpuks saanud uue ilme. Loodan leida rohkem huvitavaid postitusi blogisse, kus saate kasulikke artikleid lugeda ja end uudiste ning nippidega kursis hoida 🙂
Uus pere-eelarve programm ei ühildu vana versiooniga(liiga palju erinevusi ja tööd, et andmed üle kanda) ja soovitatav on kasutusele võtta uus versioon. Selleks tuleks ennast uuesti pere-eelarve kasutajaks registreerida( https://app.pere-eelarve.eu/signup) ja alustada otsast peale. Vajadusel saate vanast keskkonnast kõik andmed excelisse eksportida, kui soovite neid alles hoida.
Seoses uue kodulehega kadus ära vana pere-eelarve keskkonna viide ja kuna ma tahtnud seniste kasutajate kontosid niisama sulgeda, siis kolisin vana lehe teisele aadressile. Praeguste plaanide kohaselt sulgen vana keskkonna uue aasta alguses, kui pole just mõjuvaid põhjuseid, et peaksin vana keskkonna alles hoidma.
Hiljuti rääkisime pere-eelarvest, mis on esimene samm sellel teel, et raha säästa. Ometi ei ole kulutuste kärpimine lihtsate killast ülesanne – seda isegi siis, kui omad täpset ülevaadet, kuhu su raha kulub.
Siin on mõned nipid ja soovitused, mis aitavad sul raha kokku hoida.
Rahatarkus ehk finantskirjaoskus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarsed oskused suhtlemiseks. Rahatarkus on teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis tagab rahaasjades arukate otsuste tegemise. Rahatarkus on näiteks oskus koostada eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ning säästev ja vastutustundlik hoiak raha suhtes.
Nii nagu treeningu alustamisega, on ka rahatarkuse omandamise puhul kõige keerulisem just esimene samm. Proovi neid kümmet lihtsat nippi, mille abil saada rahatargemaks.
Paljudel meist on kalduvus teha impulsi ajel oste, mis hiljem järele mõeldes kõige targemad ei tundu. Kuidas seda kontrolli alla saada ning vähem raha küsitava väärtusega kraami alla panna?
Just seda uuriski populaarse suhtlusfoorumi Reddit kasutaja hiljuti kaasfoorumlastelt. Sadadest vastustest koorusid välja järgmised populaarsed strateegiad, mida inimesed edukalt rakendavad.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/eneseareng/kolm-viisi-kuidas-impulssostudele-ei-oelda/
Jõuludeni on jäänud vähem kui kaks kuud. Jõulud ei tule ootamatult, nagu paljudele võib tunduda, vaid nad saabuvad igal aastal samal ajal. Mulluse Rahaasjade Teabekeskuse jõulu-uuringu järgi tunnistas iga viies eestimaalane, et on jätnud kingituste ostmise viimasele hetkele ja teinud seetõttu ebamõistlikke kulutusi. Samas leidis kolmandik vastanutest, et on ka ise saanud kingitusi, mis rõõmu ei valmista.
Selleks, et jõulude- ja aastavahetuse pidustused Sinu rahakotti auku ei teeks, on mõistlik nendeks juba varakult valmistuda. Rahaasjade Teabekeskus toob välja 5 soovitust, millele mõelda juba nüüd.
Alusta enda eelmise aasta konto väljavõtte analüüsist, et näha, kui palju Sul tegelikult raha seoses pühadega kulus. Seejärel võta paber ja pliiats või Exceli tabel ning pane kirja, kui palju Sa kavatsed jõulude ajal kulutada. Sea endale konkreetsed rahalised piirid ja proovi nendest kinni pidada. Hea nipp on avada endale internetipangas eraldi konto ja seada sellele hüüdnimi (nt pühad või kingitused) ning hakata sinna juba varakult raha kõrvale panema.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/5-nouannet-et-joulud-ei-saabuks-ootamatult
Populaarses rahatarkuse grupis #Kogumispäevik keskendutakse oktoobris sellele, kuidas hoida keskkonda ja samaaegselt ka raha säästa. Kuidas aga õpetada säästlikku majandamist lastele? Teemat aitas avada ajakirja EMA peatoimetaja Merle Liivak, kelle peres kasvab kolm last.
Liivaku sõnul on reegel lihtne – kui soovid oma lapsi õpetada, siis tuleb ise oma käitumisega eeskujuks olla. Kui rääkida ühte, aga tegutseda sellele vastupidiselt, siis see ei tööta.
“Pärast seda, kui sain emaks, olen väga palju oma käitumist korrigeerinud, sest tunnen laste ees vastutust. Ka käitumine, mis aitab hoida keskkonda, polegi enam valik, vaid kohustus tulevase põlvkonna ees,” rääkis Liivak, kes seni, kui lapsed olid väiksed, pidas hariduse mõttes olulisemaks pigem jätkusuutlikke valikuid perele rutiiniks muuta, kui teemal jutlusi pidada. Prügi sorteerimine, kasutatud riiete ja mänguasjade eelistamine, riidest turukotid, toidu valmistamine kodus jms sai tavaelu osaks.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/elustiil/kuidas-opetada-saastlikku-majandamist-lastele
Üle tüki aja on hea tõdeda, et lõpuks on valmis saanud uus perekonna-eelarve versioonin, mis on nüüd kõigile avatud ja loob paremad võimalused tulevikus edasi arendamiseks. Vanast andmebaasist andmeid üle ei tõstata, kuna see läheb liialt keerukaks ning kõik kes soovivad uut versiooni kasutada, peavad alustama otsast peale. Tulevikus on plaanis vanast versioonist loobuda ning kustutada ära kogu andmebaas. Kui kolite üle uuele versioonile ja soovite andmeid alles hoida, siis soovitan andmed eksportida excelisse 🙂
Kas avastad mõnel kuul, et järgmise palgapäevani on veel nädala aega minna, kuid raha Sinu arveldusarvel on täiesti nulli sulanud? Taas võtad välja oma krediitkaardi või küsid lähisugulaselt väikese laenu. Kuidas sellist olukorda vältida?
