Kellele meist ei meeldiks märkamatult tuhatkond eurot kõrvale panna? Rakverelane Gunnar on selleks leidnud hästi töötava nipi.
Nimelt paneb ta iga päev – vahel üle päeva – taskusse kogunenud 1- ja 2-eurosed mündid hoiukarpi. Kui 2018. aastal kogunes aasta lõpuks niimoodi 700 eurot, siis eelmise aasta tulemuseks oli tervelt 1200 eurot.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-mees-saastab-lihtsa-nipiga-1000-eurot-aastas/
Tähed oskavad meile väidetavalt nõu anda nii suhete kohta kui ka finantsvallas. Algav valge roti aasta ennustab näiteks Jääradele üsna muutlikku finantsseisu, Kaksikutele aga lubatakse rahalise seisu paranemist ja vaba raha investeerimist. Isegi kui usud horoskoope, tasub siiski kindluse mõttes ka ise rahaasjade üle kontroll haarata. Millest alustada ja mida teha, et olla uuel aastal rahatargem?
Eesmärk ilma plaanita on lihtsalt soov. On tõestatud, et eesmärkide seadmine parandab sooritust, kuid sihte tuleb seada targalt. Hea eesmärk on isiklikult oluline, selge, mõõdetav ja ajaliselt piiritletud. Näiteks, panen iga kuu kuni septembrini kõrvale 65 eurot, kogudes 1. septembriks 500 eurot, et osta uus diivan. Selline selget kasu näitav eesmärk on palju motiveerivam kui otsus lihtsalt vähem kulutada. Pikaajaliste eesmärkide seadmisel pea aga meeles, et ükski unistus ei ole kättesaamatu, kui selle poole teadlikult püüelda.
Ligikaudu 40% meie igapäevategevustest on automaatsed ja harjumuspärased. Osa harjumusi on kasulikud (nt hammaste pesemine), osa aga kahjulikud (nt liigne kohvijoomine). Halvad harjumused mõjuvad omakorda ka meie rahakotile. Näiteks, kui oleme harjunud igal hommikul ostma tanklast 3-eurost kohvi või kui käime iga päev toidupoes. Selleks, et käitumist muuta, tuleks soovitud muutus siduda igapäevaste harjumustega. Näiteks, võttes hommikuti kohvi termosega kaasa ja pannes tanklast mööda sõites 3 eurot hoopis auto kindalaekasse. Aastas saab sellise väikese muudatusega säästa ligikaudu 700 eurot.
Eesmärkideni jõudmiseks on vaja omajagu plaanida. Esmalt tuleks analüüsida, millele raha kulub, mille arvelt oleks võimalik säästa ja kuidas säästetavat summat kasvatada. Plaanimiseks on mitmesuguseid viise, näiteks mobiilirakendused, Exceli tabel, internetipangas olev Rahaplaneerija või paber ja pliiats. Oluline on üles märkida ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad.
Alusta sellest, et tuleta meelde oma viimase kuu tulud ja kulud. Pane kirja, kui suured olid sissetulekud ja millele raha kulus. Seejärel analüüsi suuremaid kulutusi ja mõtle, kas need olid põhjendatud või leidub tulevikus säästlikumaid alternatiive. Kui eelmise kuu kulud kirjas, koosta uuele lehele järgmise kuu sissetulekud ja plaani vastavalt sellele kulud. Määra igale kulukategooriale soovitud kulutuste tase ja püüa sellest kinni pidada.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kas-usud-rahahoroskoopi-voi-asud-sel-aastal-ise-tegutsema
Värskes uuringufirma SKDS läbi viidud ERGO kindlustuse küsitluse käigus küsitleti leibkondi Eestist, Lätist ja Leedust ning muuhulgas uuriti, et kui pere kaotaks oma tavapärase sissetuleku, siis kui pikalt saaksid nad olemasolevate säästude põhjal hakkama ilma kulusid kärpimata.
Ilmnes, et 30% eestimaalastest saaks hakkama kuni kuu (13% vähem kui kuu, 17% kuni 1 kuu). Sarnaselt Eestile on ka Lätis 30% peredel sääste kuni 1 kuu jagu (15% vähem kui kuu, 15% kuni 1 kuu).
Leedu leibkondadest aga vaid 21% saaks kulusid kärpimata hakkama kuni kuu (10% vähem kui kuu, 11% kuni kuu).
Kas sinu uue aasta lubadus on säästlikumalt elada ja rohkem raha kõrvale panna? Siin on neli ideed, kuidas seda mänguliselt teha.
Populaarse rahablogija väljakutsega liitumiseks ei ole vaja teha muud kui välja printida Rahakrati blogist leitav poster, millel 52 kasti, igas üks arv.
Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/kokkuhoid/neli-valjakutset-mille-abil-saad-uuel-aastal-raha-saasta/
Juba novembrist on kaubanduskeskuste parklad autosid täis ja käib üks suurem ostlemine. Ostupühad nagu e-esmaspäev, must reede ja küberesmaspäev meelitavad kliente oma kukrut kergendama. Ostame kokku jõuluehteid ja -kaunistusi, „koledaid“ jõulukampsuneid ja kingitusi perele ning sõpradele. Käib üks suuremat sorti ületarbimine. Saame kingituseks asju, mida me ei vaja ning kingime asju, mis saajale ei pruugi meeldida. Kui arvestame sisse ka sõidud ning külaskäigud, erinevad jõulupeod ja uhked pidulauad, siis enamike rahakott peale suuri pühasid, on üsna õhuke.
Mis on minimalism? Tarbimise seisukohast tähendab minimalism, et omatakse vaid seda, mida reaalselt vaja on. Minimalistid ei oma teadlikult kõike üleliigset, et keskenduda rohkem sellele, mis on elus oluline. Minimalism aitab säilitada selge meele ja asjade lihtsuse.
Minimalistlikud jõulupühad aitavad Sul keskenduda sellele, mis on oluline. Teadlased on kinnitanud, et liigne asjade omamine tekitab stressi ning rahulolematust. Kõige suurema õnnetunde toovad aga lähedased suhted ja kohalolu.
Tuntud rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Liisi Kirch on viimasel kolmel aastal oma kodu raha teenima pannud. Igal aastal on ta sellega üle 1000 euro lisaraha teeninud. Mis on tema põhilised soovitused neile, kes kaaluvad oma kodu välja üürimist?
Esmakordselt rentis Kirch oma kodu välja 2016. aasta suvel. Koduks oli sel hetkel Mustamäe ja Kristiine piiril olev kolmetoaline korter, kus oli tasuta parkimine ja kust üsna kiirelt ka kesklinna jõudis. „Mõtlesime abikaasaga äriplaani läbi – meie sihtgrupp tundus olevat lastega pered, sest korteris ruumi jagus (majutusvõimalus kuni viiele), samas oli see kärarikkast vanalinnast pisut eemal,“ lisas Kirch, kelle sõnul üüritakse kodu välja vaid siis, kui ise perega linnast ära ollakse. „Tihtipeale langeb meie äraminek kokku mõne pühaga (kõige parem näide on venelaste jõulud, mis meie jaoks püha pole, küll aga on igal aastal nõudlust jaanuari esimese või teise nädalavahetuse järele) ning hinnatase on pisut kõrgem – siis teame, et meie enda puhkus saab kenasti kinni makstud ja raha jääb ülegi.“
Kõige enam on neile ühe korteriöö eest makstud 125 eurot ja see juhtus siis, kui Tallinnas toimus jalgpallivõistlus kahe Hispaania klubi vahel ja majutusasutuste hinnad olid tänu sellele kõrgemad.
Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/kodu/kuidas-oma-koduga-lisaraha-teenida
Aasta lõpuni on veel piisavalt aega, et ette võtta mõned toimingud, mis aitavad järgmisel aastal raha kokku hoida.
Kui sa pole viimase aasta jooksul oma mobiiltelefoni paketti uuendanud, on sul suure tõenäosusega võimalik parematel tingimustega teenust saada. Ükskõik kas siis sama teenust soodsamalt või sama tasu eest rohkem teenuseid – näiteks rohkem internetimahtu või tasuta telefoni.
Toiduhinnad on viimase kümnendi jooksul kõvasti kasvanud. Liha, leiva, juustu ning munade hinnad on tõusnud umbes kolmandiku võrra. Seejuures on inimeste palgad suures plaanis samale tasemele jäänud. Kuidas poes kulud kontrolli alla saada ja natukene ehk isegi säästa?
Tegelikult saab toidupoes teatud nippide abil lihtsalt raha säästa.
Loe edasi: https://lood.delfi.ee/omamaitse/nipid/kuidas-poes-kaies-raha-saasta?id=87885145
Tihtipeale üllatutakse nähes, kui palju raha kulub kokku igapäevastele kohvikulõunatele või üldse väljas söömisele.
Ka näpunäited edukaks säästmiseks sisaldavad tavaliselt soovitust kodust lõunasöök kaasa võtta. Samas ei tundu kuigi ahvatlev üksi arvuti taga eilse ühepajatoidu seltsis aega veeta, samal ajal kui kolleegid lõbusalt hõrku päevapraade naudivad.
Kuidas siis ikkagi rahakotiraudu koomale tõmmata ilma sõpradest ja elumõnudest loobumata?
