Autor: kullar

Säästmine: kuidas vähendada kulusid ning koguda kriisiolukorraks tagavara?

by kullarin UudisedLeave a Comment on Säästmine: kuidas vähendada kulusid ning koguda kriisiolukorraks tagavara?

Ekspertide hinnangul peaks igal inimesel olema ettenägematuteks olukordadeks vähemalt kolme kuu sissetuleku jagu sääste. Luminori tellitud uuringust on aga selgunud, et 27 protsendil vastanutest on sääste piisavalt, et kriisiolukorras vastu pidada kõigest kuu aega, ning 30 protsendil piisavalt, et pidada vastu kaks kuud.

Luminori rahatarkuse projektijuht Meery Reitel õpetab, kuidas oma kuludel ja tuludel paremini silma peal hoida ning endale piisav tagavara koguda.

Ole valmis kõigeks

Ootamatud sündmused võivad majanduslikult jalust rabada igaühe, sõltumata tema sissetuleku suurusest.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/luminori-blogi/saastmine-kuidas-vahendada-kulusid-ning-koguda-kriisiolukorraks-tagavara/

6 nippi, kuidas väikese eelarvega sünnipäeva pidada

by kullarin UudisedLeave a Comment on 6 nippi, kuidas väikese eelarvega sünnipäeva pidada

Tihti nõuab sõprade ja pere keskis sünnipäeva pidamine suuri väljaminekuid. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liikmed jagavad ideid, kuidas pidada tore sünnipäev nii, et see rahakotti auku ei teeks.

1. Lase kingituste asemel tuua söögi- ja joogipoolist

Nii mõnigi Kogumispäeviku grupi liige soovitas kavalat nippi, mis aitab pidada toreda peo, aga oluliselt väiksema eelarvega. Nimelt on nad loobunud sünnipäevakingitustest, mille asemel palutakse külalistel tuua hoopis toidu- ja joogipoolist. Nii on sünnipäevalapsel vähem ettevalmistusi teha ning ka peo eelarve tuleb väiksem. Üheks võimaluseks on välja valitud retseptid külaliste vahel ära jagada. Nii saab olla kindel, et sünnipäevalauale jõuavad õiged toidud. “Sünnipäevalapsel oli üks India kokaraamat, kust kõigile retseptid laiali jagati. Tulemuseks oli äge laud omavahel hästi sobivate roogadega,” tõi üks Kogumispäeviku grupi liige näite.

2. Mõtle toidukoguste peale

Kui otsustad siiski ise süüa teha, on soodsam teha paljude suupistete asemel hoopis suurtes kogustes paar erinevat rooga. Nii läheb toidutegemisele vähem raha ja aega ning ka külalistel saab kindlasti kõht täis. Kuigi võib katsetada uusi retsepte, siis tegelikult sobivad sünnipäevalauale väga hästi ka kodused toidud. “Pakkusin sünnipäevalistele seljankat. Alguses olid kõik kohkunud, kuid see maitseelamus on neil tänaseni meeles!” avaldas üks grupi liige.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/6-nippi-kuidas-vaikese-eelarvega-sunnipaeva-pidada

Kaheksa müüti raha säästmise ja investeerimise kohta

by kullarin UudisedLeave a Comment on Kaheksa müüti raha säästmise ja investeerimise kohta

Raha säästmise ja investeerimise ümber liigub hulk valearusaamu, mis tegelikult ei vasta tõele. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus toob välja kaheksa levinuimat müüti ning jagab nõuandeid, kuidas säästmise ja investeerimisega algust teha.

Müüt nr 1. Säästa suudavad vaid väga suure sissetulekuga inimesed

Tegelikult piisab säästmisega alustamiseks vähesest – kümnest-paarikümnest eurost kuus –, millest koguneb aastaga juba täiesti arvestatav summa. Säästmise puhul on kõige tähtsam järjekindlus, seega tekita endale harjumus raha kõrvale panna. Kõigepealt tuleks maksta iseendale ehk kanda kindel summa palgapäeval kohe kõrvale. Soovitatav on säästa 10–20% sissetulekust.

Müüt nr 2. Ma ei saa endale säästmist lubada

Küsi parem endalt, kas sa suudaksid kulutada 10% mõistlikumalt. Näiteks alusta oma toidukulude analüüsimisega: kui palju sisaldab sinu ostukorv emotsioonioste ning kui palju ostudest on läbimõeldud? Planeerides nädala menüüd ette ja käies poes ostunimekirjaga saab märkimisväärselt raha kokku hoida. Küsimus on seega mõtteviisis: mõtle, kust saab 10% kokku hoida, ning suuna see raha hoopis oma säästude suurendamiseks.

Müüt nr 3. Raha säästa pole mõtet, sest inflatsioon sööb selle nagunii ära

Kui su perel tekib ootamatu olukord (nt keegi kaotab töö, auto vajab remonti), siis on hea, kui sul on säästupuhver, kust kohe raha võtta. Muidu peaksid kaaluma tarbimislaenu võtmist, mille intressimäärad on üüratud. Seega, kas valiksid 2000 eurot, mis on inflatsiooni poolt veidi puretud, kuid mis annavad sulle ja su perele turvatunde, või tühjad pihud? Kuni kuue kuu väljaminekute ulatuses sääste võiksid hoida eraldi pangakontol. Kui raha on juba rohkem kogunenud, tuleks mõelda investeerimise peale.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/kaheksa-muuti-raha-saastmise-ja-investeerimise-kohta

Kuidas puhkusereisil kulud kontrolli all hoida?

by kullarin UudisedLeave a Comment on Kuidas puhkusereisil kulud kontrolli all hoida?

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et 42% elanikest plaanib sel suvel reisida Eestis. Üle poole Eesti elanikest plaanib suvepuhkusel kulutada kuni 400 eurot. Üle 1000 euro plaanivad puhkusel olles kulutada valdavalt 40–49-aastased ja rohkem kui 1500 eurot teenivad inimesed.

„Kui ilm on ilus, siis inimesed muutuvad muretumaks ja rahagi kipub päikese käes kiiremini sõrmede vahelt sulama. Suve nautimise kõrval on oluline hoida ebameeldivate üllatuste vältimiseks rahaasjad kontrolli all,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets ning jagas seitse nõuannet, kuidas seda teha.

1. Võta puhkuseraha välja peale puhkust

Suvekulutusi planeerides on oluline meeles pidada, et puhkusetasu ei ole preemia, vaid varem kätte saadud töötasu, millest tuleb elada tavapärasest kaks korda pikem periood. Kergekäelist kulutamist puhkuse ajal aitab vähendada, kui jätta puhkuserahad enne puhkust välja võtmata ja saada väljateenitud puhkusetasu alles pärast puhkust, tavapärasel palgapäeval.

2. Väldi emotsioonioste- ja kulutusi

Hinda enne kaupade ostmist ja teenuste tellimist ostetavat skaalal tahan-vajan. Hea nipp eristamaks emotsionaalse soovi ja tegeliku vajaduse piiri on enne ostu endalt küsida, kas seda on päriselt vaja ja mis juhtuks, kui ost jääb tegemata või teenus tellimata. Lihtne kontrollküsimus aitab vältida üleliigset kulutamist.

3. Mõtle läbi kui palju tohib päevas kulutada

Määrake seltskonnas „raamatupidaja“, kes hoiab eelarvel silma peal ja aitab vältida tarbetuid kulutusi. Puhkuse eelarves võivad suure väljamineku moodustada just väikesed kulutused, mida tehakse märkamatult või endale teadvustamata. Kui seltskonnas on inimene, kes jälgib eelarvet ja aitab vältida üleliigseid kulutusi, siis võib sellest saada ka lõbus mäng.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/reisimine/kuidas-puhkusereisil-kulud-kontrolli-all-hoida

Eesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

by kullarin UudisedLeave a Comment on Eesti inimesed on kehvad säästjad. Siin on 9 nippi, kuidas kokku hoida

Värskest rahvusvahelisest uuringust tuli välja, et Eesti elanike rahatarkuse teadmised on küll suhteliselt head, ent käitumisse need ei kandu ja säästmisega on veel palju arenguruumi.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) korraldatud uuringust selgus veel, et viie aastaga on Eesti tulemused teadmiste osas pisut langenud, hoiakute ja käitumise osas aga paranenud, üldtulemus jäi samale tasemele.

Eesti tulemus viitab sellele, et ligi 40 protsenti elanikest ei kasuta oma teadmisi majandusliku heaolutaseme säilitamiseks või tõstmiseks. Ka ootamatusteks ei panda meelsasti raha kõrvale.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/eesti-inimesed-on-kehvad-saastjad-siin-on-9-nippi-kuidas-kokku-hoida/

Kindlad nipid: kuidas säästa raha nii, et see ka alles jääb?

by kullarin UudisedLeave a Comment on Kindlad nipid: kuidas säästa raha nii, et see ka alles jääb?

Raha kogumine ei ole vaid eriti tubli inimese tegevus – see on tegelikult finantshügieen, millega saab end kindlustada ootamatuste, nagu näiteks haigus, töökaotuse, täiendavate väljaminekute või muu sarnase vastu. 

Kaalu riske ja sea eesmärgid

Esimene finantshügieeni reegel on mõelda oma eesmärkidele, samuti sellele, missugused ootamatused võivad ette tulla ning kui suur summa peaks eesmärkide saavutamiseks ja ohu maandamiseks tagavaraks olema. Sellest lähtudes saab koostada igakuise kogumiseelarve. 

Loe edasi: https://geenius.ee/blogi/maisikaardi-sonumid/kindlad-nipid-kuidas-saasta-raha-nii-et-see-ka-alles-jaab/

Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

by kullarin UudisedLeave a Comment on Märt Belkin: kuidas ma kriisi ajal aru sain, kui palju ma tegelikult raha raiskan ja sadu eurosid kokku hoidsin

Eriolukord ning kodus püsimine näitas kätte, kui palju ebavajalikke kulutusi ma tegelikult teinud olen, kirjutab Rahageeniuse vastutav toimetaja Märt Belkin.

Esiteks pean ütlema, et ilmselt enamikule lugejatest on kõik, millest siin artiklis kirjutan, üsna ilmselge. Usun aga, et paljudel meist on oma harjumusmustrid, mille peale me isegi ei mõtle, ent mis võivad olla kulukad – siin on minu omad.

Mul on väga mitmest küljest vedanud. Mul on vastutulelik tööandja ning valgekrae töökoht, mida saab vabalt teha ka kodukontorist. 

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/rubriik/uudis/mart-belkin-kuidas-ma-kriisi-ajal-aru-sain-kui-palju-ma-tegelikult-raha-raiskan-ja-sadu-eurosid-kokku-hoidsin/

Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

by kullarin UudisedLeave a Comment on Ühe perekonna näide: kuidas säästa lihtsate nippide abil aastaga üle 6000 euro

Eriolukord on paljudele perekondadele toonud kaasa olulise languse sissetulekutes. Populaarse rahatarkuse grupi #Kogumispäevik liige Anna Lutter jagab oma soovitusi, kuidas vähendatud eelarvega toime tulla ja lihtsate nippide abil tuhandeid eurosid säästa.

Eriolukord näitas paljudele peredele, et rahapuhvri olemasolu on ülioluline. Aasta alguses alustas oma perekonnaga säästuteekonda ka Kurtna kooli käsitööõpetaja Anna Lutter, kes on teinud läbi erinevaid väljakutseid, mille abil pere eelarvet kokku tõmmata.

Lisaks on Anna Lutter juba kuus aastat tegelenud ka ettevõtlusega, et teenida lisaraha. Tõsi, eriolukorra ajal langesid ettevõtlusest teenitavad summad sisuliselt nulli, sest vastavatud käsitööettevõttes Kuut tühistati kõik üritused.

„Just sellepärast oli hea, et olime perega aasta algusest rahalise puhvri kogumisega teadlikult tegelenud ja oma väljaminekud kaardistanud. Kõige alus on eelarve, sest alles pärast selle tegemist on võimalik mõista, mille arvelt saaks raha kokku hoida,“ avaldas Lutter.

Keskmise Eesti pere kõige suuremad kuluartiklid on toit, transport ja kodukulud. Millised nõuanded ja nipid on aidanud Lutterite perekonnal pärast sissetulekute vähendamist majanduslikult toime tulla?

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/uhe-perekonna-naide-kuidas-saasta-lihtsate-nippide-abil-aastaga-ule-6000-euro

Kolm head nippi säästude kogumiseks

by kullarin UudisedLeave a Comment on Kolm head nippi säästude kogumiseks

Erinevad uuringud on kinnitanud, et kolmandikul Eesti peredest on sääste vaid ühe kuu jagu. Sageli tuuakse põhjenduseks, et palgast lihtsalt ei jää kõrvale panemiseks midagi üle. Tegelikult saab säästa igas suuruses palga juures.

Loe kolme erinevat säästmismoodust, mille abiga õnnestub aasta jooksul oma “meelerahu fondi” koguda üsna arvestatav summa.

Loe edasi: https://raha.geenius.ee/blogi/lhv-blogi/kolm-head-nippi-saastude-kogumiseks/

Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

by kullarin UudisedLeave a Comment on Mängulised viisid, kuidas õpetada lastele rahatarkust

Rahatarkus on tänapäeval sama vajalik kui kirjutamine, arvutamine, iseseisev riidessepanek ja elementaarne suhtlemisoskus. Selle jagamisel lastele peaks märksõnaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Kuid millised on võimalused last mänguliselt kaasata? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus kogus kokku hulga praktilisi ideid.

Kaasake lapsed pere rahaasjadesse

Näiteks võiks laps olla kaasatud igapäevastesse kodustesse tegevustesse. Koos võiks vaadata elektri- või veenäitu ja arutada, kui palju tuleb tarbitud teenuste eest maksta. Enne poodiminekut on hea koos läbi mõelda, mis toiduaineid on vaja ja kui palju need maksavad, ning panna ostunimekiri paberile. Selliste lihtsate asjade kaudu saab õpetada lapsele ka raha väärtust. Lisaks võib lapsega arutada, kui palju kulub raha puhkusereisile ning kuidas ja kui kaua tuleb selleks raha koguda. Nii tekib arusaam, et millegi suurema jaoks on vaja pikemalt säästa.

Avastage rahamaailma raamatute abil

Samuti on lapsega rahast rääkimisel headeks abivahenditeks raamatud. Eelkooliealistele sobib näiteks Riin Tuttelbergi „Tom õpib rahamängu“, kus rahatarkust antakse edasi mängulises võtmes ja mudilastele arusaadavas keeles. Vanusele 7+ sobib aga raamat „Kus kasvab raha?“, mille muudab toredaks ka see, et lapsed saavad illustratsioone endale meelepäraselt värvida. Koolinoortele sobib lugemiseks Mihkel Trumani ja Jaak Roosaare „Kuidas saada rahatargaks?“. Lisaks on koolinoortele loodud märkmik-töövihik „Rahapäevik“, kuhu saab kirja panna iga kuu eesmärgid ja kokkuvõtted ning mis sisaldab praktilisi elu- ja rahatarkuse harjutusi.

Loe edasi: https://kukkur.swedbank.ee/rahakott/mangulised-viisid-kuidas-opetada-lastele-rahatarkust